Mäng on mõeldud eeskätt viie- kuni seitsmeaastastele lastele ning projekteeritud eelkooliealiste laste õppimise eripära arvestades. Samas võib see pakkuda huvi nii noorematele kui ka vanematele lastele. Loodetavasti pakub mängu sisu huvi ka täiskasvanutele, aitab kaasata neid mängu juhendamisse ning on seega abiks laste ja vanemate koosveedetava kvaliteetaja sisustamisel.

Kevadmängul on neli õppetasandit ja üks kokkuvõtlik viktoriin. Õppetasanditel tutvustakse kuut uut lindu, kes ilmuvad ekraanile koos varem õpitud lindudega. Iga järgnev tase on raskem kui eelmine, kuna sisaldab lisaks eelnevatest tasemetest juba tuttavaks saanud lindudele ka uusi. Uued linnud tulevad mängu samas järjekorras, kuidas nad saabuvad lõunamaalt koju tagasi. Mängu tasanditel 1 ja 2 laulavad looduses märtsikuus enim häälekamad linnuliigid, tasanditel 3 ja 4 vastavalt aprilli- ja maikuu linnud. Õppetasanditele on valitud sellised linnud, kelle välimus ja laul on väga kergesti äratuntavad – see soodustab seoste loomise ja järelduste tegemise kaudu lapse mõtlemist. Viktoriinmängus ilmuvad ekraanile eelmistel tasanditel õpitud linnud koos nende lindudega, keda on omavahel kerge segi ajada – see võimaldab mälu treenimist. Õppetasanditel laulavad ainult uued õpitavad linnud, kes ilmuvad ekraanile koos varem õpitud lindude piltidega. Viktoriinmängus laulavad juhuslikult arvuti poolt valitud kuus lindu, kellega laps sai tuttavaks õppetasanditel. Soovi korral on võimalik jälgida, mitu korda õnnestus linnulaulu ära arvata esimesel katsel: antud juhul ilmub vastavasse ruudukesse linnult kingitus – suleke.

Mängu eripäraks on esmajoones Eesti looduses toimuva maksimaalne simuleerimine. Lindude pildid on tehtud ja hääled on salvestatud Eesti looduse maastikel.Lindude jaotamine aastaaegade kaupa suunab mängijate tähelepanu enim nähtavatele või häälekatele lindudele ning lihtsustab fenoloogilist vaatlemist looduses. Helilotot võib käsitleda kui mängulist jalutuskäiku looduses, mis valmistab ette päris linnuretkeks.

Põhjuseks on see, et Internet võimaldab teha õppimist kättesaadavamaks. Samuti on ekraani vahendusel mängude mängimine ja õppimine laste seas üha eelistatavamaks muutunud. Lähtudes laste huvist ja arusaamast, et tehnoloogia pakub lisaväärtust tavaõppimisele ning selle abil muutub teatud kompetentside saavutamine meeldivamaks ja tõhusamaks, on loodud just veebipõhine mäng.

Mängu temaatika on valitud eesmärgiga rõhutada tehnoloogia õppeprotsessi kaasamisega tekkivat lisaväärtust. Linnud ümbritsevad lapsi õuealal aastaringselt, kuid lapsed ega täiskasvanud ei tunne tihti nende õuealal viibivaid linde. Enne lindudega tutvumist loomulikus keskkonnas võib selle mängu läbimängimine olla kasulik, kuna päris looduses on lindude äratundmine raskendatud: laulvat lindu ei saa alati lähedalt vaadelda ning lindude häälte eristamine eeldab arenenud kuulmistaju olemasolu.

Eelkoolieas toimub kiire tunnetusprotsesside areng. Arenenud kuulmistaju on eeldus lugemisoskuse kujunemisele, mis omakorda tagab parema õppeedukuse koolis. Arenenud kuulmistajuga muutub ümbritsev helide maailm rikkamaks ja seega elu põnevamaks.

Linnuliikide valik ja jaotus nelja aastaaja vahel on tehtud eesmärgiga maksimaalselt simuleerida loomulikus keskkonnas toimuvat, täita koduloolisuse printsiipi, näitlikustada lindudele iseloomulikke tegevusi olenevalt aastaajast ning seeläbi hõlbustada lastel fenoloogilist vaatlust ja mängus saadud teadmiste rakendamist looduses.

Kevadel on lindudele iseloomulik lõunamaadelt naasmine ja kevadine laulmine. Hetkel valminud kevadmängu moodustavad enam levinud laululinnud ja teised lastele hästi tuttavad asulate ja parkide sulelised elanikud (tuvi, rähn). Lindude valiku tegemisel on lähtutud Eesti Ornitoloogiaühingu juhendmaterjalist „Laululindude hääli tutvustava loodusõppe läbiviimine“ lasteaia- ning kooliõpetajatele ning projekti „Tere, Kevad!“ kevadiste fenoloogiliste loodusvaatluse läbiviimise soovitustest. Helideks on laulud, kevadised trummeldused ja nokaklõbinad. Mängus olevad laululinnud on Eesti kõige tavalisemad aia- ja pargilinnud, kelle välimus ja laul on väga kergesti äratuntavad. Valitud linnuliikide saabumise vahel on selge ajaline järgnevus, mis mängu ülesehituses on kajastatud erinevate mängutasemete abil. Mängu esimesel tasemel on enam häälekamad märtsikuu linnud, teisel tasemel – märtsi lõpu ja aprilli alguse häälekamad linnud, kolmandal ja neljandal tasemetel vastavalt aprillikuu ja maikuu laulvad lõunamaadelt tulijad. Mängus olevad linnud ja raskusastmete jaotus on välja valitud mängu pilootrühma lastega läbi viidud katsetuste tulemusena.

Täites ülesannet lähendada arvutimängu reaalsele loodusele, sai valitud Eestis pildistatud fotomaterjal. Selleks, et tagada mängu sisu esteetilisus ning suurendada selle elavust, said valitud Eesti tunnustatud loodusfotograafi Remo Savisaare pildid, mis kannavad endas emotsioone ning omavad kõrget kunstilist väärtust. Võimaluse korral on mängu lisatud ühe linnuliigi kohta mitu erinevat pilti, mis võimaldab esitleda linde nende välimuse erinevatest rakurssidest. See omakorda võimaldab linnu paremat äratundmist looduses, kus tihti puudub võimalus lähemaks ja täpsemaks vaatluseks.

Geograafiliselt erineb ühe ja sama linnuliigi laul eri paikades, seetõttu on mängus ainult Eesti maastikel tehtud helide salvestused. Kõige mahukam Eesti lindude helide kollektsioon on Veljo Runneli oma - seda on ka antud mängus kasutatud. Ühel linnuliigil võib olla mitu erinevat laulu, kuid hetkel on mängus vaid üks levinum laul või häälitsus iga linnuliigi kohta.

Mäng on liigendatud raskusastmeteks, et tagada igale lapsele eduelamus mängust ning vastavus lapse muutuvatele oskustele. Eduelamuse tagamine on õppe-ja kasvatustegevuse läbiviimise üheks põhimõtteks (KLRÕK § 4, p.7).

Mängu raskusastmete loomisel on lähtutud õpikäsitluse soovitustest arendada lapsel suutlikkust seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega (KLRÕK § 5, p.4 (2)). Igal järgneval õppetasandil ilmuvad ekraanile koos juba varem õpitud lindudega uued linnud. See võimaldab omakorda lapsele tagada eduelamuse tunnet, kuna on välistatud olukord, mil ekraanil on rohkem kui üks tundmatu lind. Antud reegel töötab siis, kui laps õppis eelmisel tasemel olevad linnud selgeks.

Samas on jälgitud põhimõtet „lihtsamalt – keerulisemale“, et lihtsamatel tasemetel oleksid hästi eristatavate laulude või häälitsustega linnud (need on õppetasandid), keerulisematel mängu variantidel (viktoriini tase) oleksid need linnud, keda on kerge omavahel segi ajada.

Selleks, et toetada lastel fenoloogilise vaatluse võimalust, tulevad uued linnud mängu samas järjekorras, kuidas nad saabuvad koju tagasi lõunamaalt. Iga õppetasand on seotud teatud kevadeperioodiga ja selle perioodi enim häälekamate linnuliikidega:

Kevadmängu tase	Vastav periood	Uued õpitavad linnud
Tase 1 (tähistatud numbriga 1)	Märtsi keskpaik	rasvatihane, sinitihane, rohevint, talvike, puukoristaja, põldlõoke
Tase 2 (2)	Märtsi teine pool ja aprilli algus	musträstas, kuldnokk, linavästrik, suur kirjurähn, kaelustuvi, ohakalind
Tase 3 (3)	Aprill	punarind, metsvint, valge-toonekurg, laulurästas, hallrästas, väike-lehelind
Tase 4 (4)	Mai	kägu, ööbik, lepalind, must kärbsenäpp, väike põõsalind, suitsupääsuke

Õppetasanditel hästi eristuvad linnud ergutavad last seoseid luues ning järeldusi tehes mõtlema. Seostamist ja järeldamist omakorda peetakse valdkonna „Mina ja keskkond“ õppe- ja kasvatustegevuse olulisteks tegevusteks. Viktoriinmängus sarnaste lindude ühele ekraanile sattumine võimaldab head mälutreeningut.

Antud mäng võimaldab üldõpetusliku tööviisi rakendamist õppetegevuses, seega toetab erinevate valdkondade eesmärkide saavutamist. Õppimine on tõhusam juhendava täiskasvanu juuresolekul.

Mängu läbimängimise tulemusel laps:

Üldoskused

• tuleb toime kaasaegse tehnoloogiapõhise õppevõimalusega (KLRÕK § 13, p.3 (5)) § 17, p.2 (3))
• juhib tahtlikumalt oma tunnetusprotsesse: taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni (KLRÕK § 13, p.1).
• tõhustab oma kuulmistaju (KLRÕK § 13, p.1).
• kasutab materjali meeldejätmiseks kordamist (KLRÕK § 13, p.3 (8)).

Valdkond „Mina ja keskkond“

• tutvub Eesti tuntumate lindudega läbi erinevate aastaaegade (KLRÕK § 17, p.4 (11, 12))
• oskab nimetada lindudele iseloomulikke tegevusi olenevalt aastaajast (KLRÕK § 17, p.4 (12))
• mõistab, et linnuliiki saab määrata iseloomuliku laulu või häälitsuse järgi (KLRÕK § 17, p.4)
• soovib suunata oma tähelepanu ümbritsevate lindude märkamisele loomulikus keskkonnas (KLRÕK § 17, p.3 (2)).

Valdkond „Keel ja kõne“

• rikastab oma sõnavara (KLRÕK § 18, p.2 (1)
• veerib kokku 1–2-silbilisi lindude nimetusi (KLRÕK § 18, p.4 (9))
• tunneb kirjapildis ära mõned lindude nimetused (KLRÕK § 18, p.4 (9))

Valdkond „Eesti keel kui teine keel“

• tunneb ära ja saab aru eestikeelsetest lindude nimetustest (KLRÕK § 19, p.1 (3))

Valdkond „Matemaatika“

• teeb loendamise teel kindlaks sulgede arvu (KLRÕK § 20, p.4 (3))

Valdkond „Kunst“

• vaatleb väärtuslikke loodusfotosid (RÕK § 21, p.2 (4))

Valdkond „Muusika“

• kuulab looduse muusikat – linnulaulu (RÕK § 22, p.2 (2))

Mängu arendamisse panustasid heategevuslikult: loodusfotograaf Remo Savisaar, Tartu Ülikooli bioloog Veljo Runnel, tarkvara arendaja Jegor Gužvin, alushariduse pedagoog Inga Mičule.

Mängu helindamises osalesid lapsed Gerda ja Karmen.

Aastaringi täielikuks katmiseks lisanduvad hooaegade kaupa uued linnud ja helid nende laulust. Suvel on lindudele iseloomulik järglaste eest hoolitsemine ning laule hakkavad asendama erinevad häälitsused ja hüüud. Suvemäng on planeeritud sisustada lindude hoiatushäälitsustega ning lindude ja nende poegade piltidega. Sügisel valmistuvad linnud äralendamiseks. Sügismäng on planeeritud pühendada enamasti veelindudele ja kurelistele ning lisada kurgede ja hanede häälitsusi parves. Sellega tahetakse suunata tähelepanu asjaolule, et kõik meil talvel esinevad veelinnud on rändlinnud, kes ei vaja inimestelt lisatoitu. Talve veedavad meie juures paigalinnud ning peatuvad osarändurid. Just neile on planeeritud pühendada talvemäng. Helideks valitakse lindude tüüpilised häälitsused ning tihaste päikeseliste päevade laulud.

Arendatud tarkvara võimaldab erinevat tüüpi lotomängude tegemist, andes vabaduse ise valida uue, järgmise mängu teema.